Eile oligi see päev, kui ca 3 kuud kestnud ettevalmistused jõudsid lõpp-punkti. Koop Arponen ja tema akustiline bänd Flute of Shame vallutas Eesti lavalauad.
Ma arvan, et imelisemat sünnipäeva poleks osanud soovida. Need mehed teevad laval imet. Inimesed tantsisid, kioljusid, naeratlesid, nutsid, kallistasid - see oli üks üüratu emotsioon. Ja mina nutsin - mitte sellepärast, et rahvast oli vähe ja ma peale makasan, mitte sellepärast, et see oleks valus löök mu egole, et suur kmpaania ei toonudki nii palju rahvast kui oleks oodanud ja mitte ka sellepärast, et ma arvaks, et bändile ei meeldinud, vaid sellepärast, et see mis seal sel õhtul toimus oli nii võrratu ja ilus, et ma oleksin tahtnud seda iga eestlasega jagada.
Ma ei tea mis see on, aga kui need mehed oma suu lahti teevad, siis see on nii südamest ja nii kaunis, et see tekitab tibutagi kehale ja sunnib südame avama. See on see tunne, et Sa tahaksid kallistada igat oma kõrvalolijat, sa tahaksid ühendada käed ja minna selle tunde sisse. Või siis unustada ära kes Sa oled ja kus Sa oled ja lihtsalt sokid jalast rockida.
Kui ma neid augustis esimest korda Karvias nägin, siis ma teadsin kohe, et nad peavad Eestisse tulema. Ma tahan ja pean seda leidu jagama.
Ma tänan kõiki, tänu kellele see õhtu teoks sai. See oli fantastiline!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar