pühapäev, september 27, 2009

Kiired ajad

Järjest vähemaks jääb seda aega, kus ma saan rahulikult istuda ja blogi kirjutada, tänagi nt on pühapäev, aga hommikul oli vaja kooli joosta, õhtul on lauluproov ja on ju ikkagi pühapäev – tahaks puhata ka! Ahjaa, kes pole mind laulmas kuulnud, siis 11.oktoober Pesa Restoranis on see võimalus, täpsustan detaile hiljem :)

Poliitika ja suhted on need 2 teemat mis alati kirgi kütavad. Poliitikaga olen ma end nii tihedalt sidunud, et kui öelda mulle „SAVISAAR” v „KESKERAKOND”, siis mul tõusevad ihukarvad püsti ja ma olen valmis astuma võitlusesse. Teate mina ei taha Siberisse minna, aga kui need kommunistid võimule tulevad, siis just sinna me tuusiku saame. Toompeal toimunud miiting rääkis enese eest – vanadekodust mutid bussi ja minek. Isegi plakatid olid valmis neile vorbitud. Kas see on demokraatia? Ma nimetan seda massipsühhoosiks, Savisaare religioosseks liikumiseks.

Teiseks on mul mõned poliitilist laadi mõtteterad.

No nt ei saa ma aru keksikute astmelise tulumaksu soovist. Mina olen selle vastu ja kohe selgitan miks. Loomulikult teeb see kindlasti vaesemate inimeste elu pisut lihtsamaks, aga minu näide elust enesest põhineb Soome näitel. Minu ema on aastaid Soomes töötanud ja viimastel aastatel on tema töökoormus läinud 7 päevale nädalas, loomulikult mida rohkem, rabad, seda rohkem teenid. Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad makse. Aga kas see nüüd on ikka päris aus, et mõned inimesed töötavad higi palgel ja peavad sellepärast neid üleval pidama, kes vb 7 päeva nädalas kodus telksi vahivad. See ei ole lihtsalt aus! Astmeline tulumaks on vb mõne meelest õiglane, sest nii saavad istmesoojendajad ka peale istumise rahva heaks midagi ära teha, aga tõmmata kott pähe ka neile, kes on tõesti vaeva näinud. Liberalism tähendabki seda ju, et iga inimene seisab ise oma heaolu eest ja karistada neid, kes tahavad elada hästi ja näevad selle nimel ka vaeva on minu silmis ebaõiglane.

Teine asi on emapalk. Ma pole sellele varem mõelnud, aga rääkisin ühe lapsevanemaga ja tegelikult ma saan nüüd väga hästi aru, miks peab emapalk olema vastavuses töötasuga. Kujutleme, et Teil on hea töökoht. Otsustate soetada kindla kodu, võtate laenu, ostate vb ka veel auto ja elate hästi. Nii, siis on aeg nii kaugel, et jääte rasedaks. Olete saanud palka 30 000 krooni kuus, sealt 10 000 läheb vb liisingute maksmiseks jne. Ja nüüd järsku saaksite riiklikku toetust 4000 krooni. Tööl te ei käi ja kuidas krt te peaksite siis oma kodu ja auto eest maksma? Pluss veel kulutused lapsele. Sellise süsteemi puhul ei tee üksi noor inimene lapsi! Kui ma olen panustanud haridusse, maksan veel õppelaenu tagasi, pluss tõesti olen omandanud kõrghariduse selleks, et olla heal ametikohal ja teenida hästi, siis miks ma peaks peale ühiskonda panuse andmist virelema aastatel mil ma olen lapsega kodus? Korter võetakse käest, auto ka, vaata ise kuidas oma noore perega toime tuled. Nii ikka ei saa!

Järgmiseks pensionärid. Mina olen tegelenud isiklikult oma vanavanemate rahaasjadega, mulle on kõik olnud nähtav ja ma jälgin toimuvat. Ansipi valitsuse ajal on pensionid ainult kasvanud! Ja silmnähtavalt. Mis kuradi pläma see Savikas ajab, et hakatakse kärpima. Vaadake pensioneid Euroopas, kui me Eesti memmelt veel midagi ära võtaks, siis nad sureks nälga ju, milline ajudega inimene laseks sel juhtuda? Kas inimesed arvavad, et Ansip on monstrum v? kuskilt tuli ju raha kokku hoida, siis tuli ka aktsiisitõus, aga mina isiklikult küll poes midagi nii hirmutavat ei märganud.

Mulle meeldib mu vanaema suhtumine, et inimene peaks kõigepealt ennast analüüsima ja muutma ning alles siis hakkama teiste tööd kritiseerima. Mina käin nt nüüd rohkem säästukas ja turul. Mulle MASU meeldib, see õpetab säästlikku tarbimist. Aitab sellest kuradi brändi kummardamisest ja liigtarbimisest, aeg oli juba ammu maa peale tagasi tulla.

1 kommentaar:

Mäu ütles ...

Olen sinuga täiesti nõus. PEnsionide koha pealt olen ma alati seda mõelnud,et vaat kui vanainimene elab üksi vi kaksi ja tema lapsed on suured, ja saavad teda toetada, siis noorte vanemate laps on ainult ja ainult nende kulul, ja tegelikult lapsele ju läheb raha. Tema ei teeni midagi, aga süüa ja riideid vajab ikka. See on üks faktor miks perede toetamine alati oluline on. Loomulikult vanainimeste toetus ka, kuid minu arust mängib see väike faktor vahel üsna suurt rolli.